Transpersonaalse psühholoogia sünnilugu

 

Selleks, et mõista transpersonaalse psühholoogia sünnilugu ja üleüldse vajadust millegi seesuguse järgi, tuleks eelnevalt vaadelda pisut lähemalt eelmise sajandi keskpaigas valitsenud olukorda ühisonnas.

Sestap liigume ajas tagasi eelpool nimetatud ajaperioodi Ameerikasse, kus psühholoogilisel maastikul domineerisid peamiselt kaks tugevat jõudu: psühhoanalüütiline ja biheivioristlik. Neist esimene tegeles peamiselt inimpsüühika patoloogilise poolega, teine aga põhines peamiselt käitumise uurimisel, pööramata  seejuures suuremat tähelepanu tunnetele, mõtetele ja inimolemuse sügavamatele aspektidele. Oma teooriate loomisel lähtusid biheivioristid peamiselt loomade käitumist uurivatest eksperimentidest (rotid, tuvid jne) ning püüdsid saadud tulemuste ja inimkäitumise vahel ühisjooni leida. Eks midagi ju leiti ka, kuid paljude just inimesele omaste keeruliste ja komplekssete omaduste nagu eneseteadlikkus, moraalitunne, loomingulisus, isiklik vabadus jne mõistmine jäi paljude meelest biheivioristlike põhimõtete järgi kesiseks. Aga just sedasorti  kõrgemate väärtuste mõistmist hakkas igatsema inimene sel perioodil aina enam.

Mäss alustalades - seks, narkootikumid ja rock´n´roll.

Ühiskonnas levivate vastuoluliste mõjude toimel tekkis mitmeid protestimeelseid liikumisi, suurim ja mastaapseim neist kindlasti hipiliikumine Ameerikas, kuhu peamiselt kuulusid noored, kelle rahulolematuse ja kriitika peamiseks sihtmärgiks sai muuhulgas ühiskonnas valitsev äärmuslik materjalistlik mõttelaad. Ühiskonnas laiemaltki hakati otsima inimolemuse kõrgemat tunnetuslikku tasandit, ega lepitud enam pelgalt sellega, et eksisteerib vaid see, mida käega katsuda saab ja mida teadus seletada suudab ning et teadvus asub üksnes peas ja on ainult ajutegevuse tulemus. Trotsiti paljusid teaduse poolt väljaöeldud seisukohti, sh seda, et mingit vaimset plaani ei eksisteeri ning kõik, mida tunneme, on meie kehas oleva keemialabori produkt. Sellele vastukaaluks hakati propageerima tunnete, sh armastuse vaba väljendamist, 60.-tel tuntud vaba seksi jaatav seksrevolutsioon oli vaid üks neist väljunditest. Peab tunnistama, et tegemist oli  tõepoolest vastuolude ajastuga, kus mitte üks kivi eelnevast moraalistandardist ei jäänud omale kohale.

Inimeste huvi ja soov vaimse plaani uurimise vastu tõi endaga kaasa aina enam võimaluste otsimise, mille abil soovitud kogemusi saavutada, sh ka  psühhedeelsete ainete kasutamise leviku. Nn pilves olemine muutus kurjakuulutavalt massiliseks ja võib päris kindel olla, et alati ei olnud ainete tarvitamise põhjuseks siiras soov uurida vaimseid dimensioone.  Õnneks hakati äärmuslike vahendite kõrval vaimsust arendama ka vähem ekstreemsetega, näiteks Idast läände aina enam levivate budistlike praktikate, sh mediteerimise, jooga  jms abil.

Neist tormidest puutumata ei jäänud ka religioon. Suur hulk inimesi julges avalikult välja öelda, et ametlik traditsiooniline religioon on dogmadest tulvil ning selle abil ei ole võimalik inimeste aina sügavamaid vaimseid kogemusi seletada ja vähe sellest, sellistesse nähtustesse suhtus religioon, suure taunimisega. Mis puutub aga selle aja psühholoogia ringkondadesse, siis oli selgemast selgem, et ka neis oli vaimsetel kogemustel üheselt patoloogiline kallutatus. Paraku ei ole religioonis ja peavoolu psühholoogias tänaseni mitte midagi muutunud.

Humanistliku psühholoogia sünd ja aina suurenev huvi vaimsuse vastu

Kokkuvõtteks võib öelda, et see, mis 20. sajandi keskpaigas ühiskonnas toimus, vallandas inimeste elufilosoofistes uskumustesüsteemides tormilisi muutusi. Sellises olukorras pidi lihtsalt seniste katkikärisenud vaadete kõrvale uusi ajakohasemaid tekkima hakkama, sh ka psühholoogias, millest antud artikkel räägib. Ja tekkiski. 1960. aastal sai ametliku alguse kolmanda jõuna psühholoogilisel maastikule tekkinud humanistlik psühholoogia. Selle suuna üheks enimtuntud eestvedajaks sai teiste hulgas tuntud Ameerika psühholoog Abraham Maslow, kelle poolt kunagi öeldud lause ... kui Freud on meieni toonud nn psühholoogia haige poole, peab humanistlik koolkond saama selle nn terve poole täitjaks... võtab kokku humanistliku psühholoogia põhiolemuse.

Humanistlik psühholoogia seadiski enda eesmärgiks levitada positiivset, tervisele orienteeritud vaatenurka psühholoogias, mis tunnustab inimese loomingulisust, vaba tahet, otsustusvõimet ning vastutust oma elu eest. Humansitlik psühholoogia usub, et inimene on oma olemuselt hea ning temas on olemas kõik eeldused, et saavutada oma võimete tipp. Samuti asus humanistlik psühholoogia uurima inimese laia vajaduste spektrit, tundemaailma, mõtete tegelikke tagamaid ja sügavamaid psüühilisi kogemusi - kokkuvõtvalt kõike seda, mille vastu seni vähe huvi tunti või mis kui mittevajalik üldse teaduse huviorbiidilt kõrvale tõrjuti.

Humanistlik suund psühholoogias muutus aina populaarsemaks ning inimeste avatus ja huvi enese tõelise olemuse avastamise vastu, ilma et selles olevat hälbeliseks nimetataks, aina kasvas. Oli üsna loomulik, et selle käigus hakkasid inimesed üha enam aimu saama täiesti avastamata sügavast vaimsest plaanist, mille olemasolus senine teaduslik paradigma sügavalt kahtles. Milline seisukoht võtta siis üle 80% maailma elanikkonna suhtes, kes on sidunud end mingi usundi või religioosse praktikaga ja käivad regulaarselt kirikus kogemas vaimset osadust oma jumalaga? Kas tegemist on psüühiliselt haigete inimestega? Vaimne plaan kas on või ei ole, kuid kui siiski eksisteerib midagi enamat, oleks mõistlik seda teaduslikult uurima asuda. Selline olukord tekitaski vajaduse transpersonaalse psühholoogia sünni järgi. Paljud neist vastuolulistest küsimustest on täpselt sama ajakohased ka tänapäeval.

1960-te aastate lõpus tuli kokku grupp juba sel ajal tuntud humanistlike vaadetega teadlasi sh Abraham  Maslow, Anthony Sutich, Miles Vich, Stanislav Grof, Michael Murphy ja James Fadiman, et välja töötada täiesti uus suund psühholoogias, mis lisaks humanistlikele põhimõtetele, liiguks inimolemuse uurimisel veel sammukese edasi ning asuks tegelema ka muuhulgas mittetavapäraste inimteadvuse seisundite uurimise ja inimolemuse spirituaalsete sügavuste uurimisega. See ka neil õnnestus ja algus oligi loodud, muuseas esialgu kandis uus psühholoogiline suund hoopis nimetust transhumanistilik psühholoogia, kuid õige pea see siiski muudeti transpersonaalseks ja selle nime all tuntakse seda tänapäevani.

Transpersonaalne psühholoogia olulised aastaarvud ja ülemaailmne tugivõrgustik

  • 1972. aastal loodi tänaseks ülemaailmseks kasvanud Transpersonaalse Psühholoogia Assotsiatsioon (ATP), mille sünniga tähistatakse transpersonaalne psühholoogia ametlikku ilmumist akadeemilistesse ringkondadesse. Tänaseks on ATP tegutsenud pea 50 aastat, koondades enda ridadesse tuntud psühholoogia teadlasi, tegutsevaid terapeute ja teisi transpersonaalsete vaadete toetajaid paljudest erinevatest eluvaldkondadest.
  • Õige pea alustati tänaseni ilmuvat Transpersonaalse Psühholoogia Ajakirja välja andma, mis hakkas inimesteni uut suunda psühholoogias tutvustama. Ajakiri ilmub tänaseni.
  • 1973. aastal rajati Inglismaal Transpersonaalse Psühholoogia Keskus Ian Gordon-Browni ja Barbara Somersi juhtimisel.
  • 1975. aastal hakkas California Transpersonaalse Psühholoogia Instituut pakkuma doktoriõpet, kombineerides professionaalset väljaõpet psühholoogias vaimset laadi suunitlusega tööga iseenda arendamisel.
  • 1984. aastal loodi Belgia Transpersonaalne Assotsiatsioon.
  • 1984. aastal toimus esimene Euroopa Tarspersonaalne Konverents Brüsselis. Selle käigus loodi Euroopa Transepersonaalne Assotsiatsioon (EUROTAS), mis ühendab endas transpersonaanlse psühholoogiaga seotud inimesed erinevatest teaduvaldkondadest sh loomulikult psühholoogia, psühhoteraapia, sotsiaaltöötajad, teiste teadusharude teadlased, ärimehed ja vaimsed õpetajad. Täna on assotsiatsioon Euroopas tegutsenu juba üle 30 aasta ning koondab enda alla üle 20 Euroopa riigi, lisaks Iisrael, Venemaa, Ukraina, Austraalia ja USA. Toimuvad regulaarsed pea igal aastal toimuvad üle-Euroopalised konverentsid aastast 1984. Lisaks toimub tihe koostöö kõikide liikmesriikidega: korraldatakse koolitusi, seminari, töötubasid jne.

  • EUROTAS sisaldab lisaks veel 5 allüksust:
  • EuroopaTranspersonaase Psühhoteraapia Selts (The European Society of Transpersonal Psychotherapy (ESTP), mille olulisemaks allüksuseks on EUROTASE sertifitseerimise ja akrediteerimise Komitee (the EUROTAS Commitee for Certification and Accreditation (ECCA).
  • EUROTASE Transpersonaalse Uurimistöö osakond (the EUROTAS Division of Transpersonal Research (EDTR)
  • EUROTASE Transpersonaalse Kunstiteraapiate osakond (); the EUROTAS Division of Transpersonal Art Therapies (EDTAT)
  • EUROTASE Hariduskeskus (the EUROTAS Department of Education (EDE)
  • EUROTASE Katastroofidest tulenevate traumadega töötav Töögrupp (and the EUROTAS Disaster Trauma Task Force (EDTTF)

  • 1985. aastal asutati Prantsuse Transpersonaalne Assotsiatsioon (AFT).
  • 1985. aastal loodi Saksa Transpersonaalne Assotsiatsioon, samal aastal ka Hollandis.
  • 1989. aastal loodi Itaalia Transpersonaane Assotsiatsioon.
  • 1993. aastal asutati Poola Transpersonaalne Assotsiatsioon, umbes samal ajal ka Horvaatias ja Hispaanias.
  • Ka Eestis eksisteerib transpersonaalseid terapeute, nõustajaid ühendav ühendus Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon (ESTRA) mille eesmärgiks on transpersonaalse vaatenurga tutvustamine ning sellealase teadusliku ja praktilise tegevuse arendamine Eestis. Peaasjalikult tuntakse seda ühendust kui transpersonaalse psühholoogia temaatikat ning sellega seonduvaid distsipliine käsitlevate raamatute sarja "Transpersonaalse psühholoogia varamu" kaudu.

Milline on transpersonaalne psühholoogia olemus ja millega see peaasjalikult tegeleb, saab lugeda juba järgmisest peagi ilmuvast artiklist.

UUDISED

*24. juuli- psühholoogiline nõustamine ja
aurapildistamine  TALLINNAS  (1 vaba aeg).
                            AJAKAVA

*Psühholoogiline nõustamine ja aurapildistamine
 HAAPSALUS E-R etteregistreerimisel.

              Vastuvõtule registreerimine:
            info@auraview.eu või tel 51 83 965.

Karikakrad 1

 

Uut koduleheküljel!

Tellitavad elamusõhtud