Transpersonaalse psühholoogia asukoht psühholoogilisel maastikul

 

Kui pöördute abi saamiseks psühholoogi poole, siis enamasti ei arutle te endamisi, milistel teoreetilistel alustel põhinevad teie terapeudi teadmised või veel vähem, millise psühholoogilise koolkonna esindaja ta olla võiks. Psühholoog on psühholoog ja temast võiks abi olla. Ilmselt on sellega enamasti kõik päri.

Nõustamisalane  maailm on aga tegelikult palju eriilmelisem ja mitmekülgsem.  Tänapäeva pshühholoogias eristatakse 5 peamist koolkonda, millest igaüks ühendab endas teadlasi, psühholooge, terapeute ja teisi spetsialiste, keda seovad ühtsed teoreetilised seisukohad ja praktilised lähenemised psühholoogiast ning sarnased maailmavaatelised veendumused, mida nad ka oma praktilises töös klientidega kasutavad.

Need koolkonnad on:

  1. Psühhoanalüütiline (psühhodünaamiline) psühholoogia – Rajaja: Sigmund Freud; esindajad: C. G. Jung, A. Adler jt.
  2. Biheiviorism - esindajad: I. Pavlov, B. F. Skinner, J. Watson  
  3. Humanistlik psühholoogia – esindajad: A. Maslow, C. Rogers jt - transpersonaalse psühholoogia juured.
  4. Kognitiivne psühholoogia – esindajad: Kurt Lewin, Edward Tolman, Albert Ellis jt
  5. Bioloogiline psühholoogia -  inimese käitumist mõjutavad organismis, eriti ajus, toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid.

Igal psühholoogilisel koolkonnal on oma kindel kujunemislugu, teerajajad ja esindajad ning iseloomulikud jooned, mis kindlasti ei jää ka märkamatuks vastava koolkonna esindaja teraapiakabinetti külastades.

Tihti on erinevate psühholoogiliste koolkondade ja nende allükskuste esindajad koondunud ametlikeks seltsideks või assotsiatsioonideks, mille juures ka vastava suuna psühholoogid kliente vastu võtavad. Nii on ka Eestis olemas näiteks Eesti Analüütilise Psühholoogia Selts (http://junganalyys.ee/), mis koondab enda alla jungiaanid, Eesti Psühhoanalüütiline Selts (http://psyhhoteraapia.ee/), kuhu kuuluvad freudiaanid, Eesti Geštaltterapeutide Ühing (http://www.gestaltteraapia.ee/uhingu-liikmete-andmed/), mis ühendab geštaltterapeute ja ka muuhulgas Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon (https://www.transpersonaalne.ee/), kuhu, nagu nimigi juba ütleb, kuuluvad transpersonaalsed psühholoogid ja terapeudid. Need on vaid mõned näited psühholoogilisest maastikust Eestis, kuid ilmselt avab see paljude jaoks silmad selles osas, kui lai mõiste psühholoogia tegelikult on ja kui erinevate vaadetega terapeute ta enda alla koondab.

Kui tulla nüüd tagasi psühholoogiliste koolkondade juurde, siis tänapäeval on kõikide psühholoogiliste koolkondade seest välja kasvanud veel omakorda rida suundumusi, näiteks kliendikeskne teraapia (humanistlik kk), geštaltteraapia (humanistlikust kk), ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia (kognitiivne kk) ja oma koha selles reas on endale leidnud ka transpersonaalne psühholoogia, mille juured pärinevad humansitlikust koolkonnast.

Pärast sellist põhjalikku ülevaadet võib ehk nii mõnigi küsida, et milleks see kõik peaks küll tavainimesele korda minema. Ja tegelikult, nagu artikli algulgi juba mainitud sai, jääbki see tihti teisejärguliseks. Kui ma aga palun teil alljärgnevalt vaadata mõned mahlakad näited sellest, kuidas näeb välja üks psühholoogilise nõustamise seanss erinevate püshholoogiliste koolkondade esinadajate poolt läbiviiduna, võite endalegi üllatuseks märgata, et tegelikult on see ikka väga oluline, mil viisil tulevane terapeut teie hingemaailmaga tööle asub.

Tegemist on psühholoogia ajaloo kuulsate klassikutega ning nende poolt läbiviidud nõustamisseansidega Gloriaga aastast 1965, mis kuuluvad kindlasti jäädvustatud psühholoogiaalaste näidisseansside kullafondi.


Nüüd ehk mõistate,  kuidas nõustamisseansid erinevate psühholoogiliste koolkondade esinadajate poolt läbiviiduna  täiesti erinevad välja võivad näha. Mõnes teraapiakabinetis see just nii olema peabki, et teid tühja seina vaatama pannakse ning lastakse ilma vahelesegamata terve kohtumise aja juttu rääkida, isegi siis, kui enam midagi rääkida pole. Kui olite aga valmistunud arukaid nõuandeid kuulama, sest just selliste ootustega inimesed nõustamisse tihti pöörduvad, siis ilmselt pidite pettuma. Tegemist oli ilmselt kliendikeskse teraapiaga, kus terapeut suisa taotluslikult tagaplaanile jääb, et klient saaks toetavas keskkonnas end vabalt väljendada ja seeläbi end järjest enam avades enese tõelisest olemusest teadlikumaks.

Samas teise terpeudi juures istet võttes võib teil tekkida ühel hetkel tunne, nagu teaks terapeut palju paremini, kuidas te oma elu elama peate, mida tunnete ja vajate ja ilmselt antakse teile ka sealsamast kabinetist välja minnes selged juhised, kuidas edasi toimima peate, et oma elu kontrolli alla saaksite. Ilmselt sattusite ratsionaal-emotiivse käitumisterapeudi kabinetti. Osadele just selline lähenemine sobib, samas teistele võib see liialt pealetükkiv ja nõudlik olla.

Kui transpersonaalne terapeut uurib suure huviga inimteadvuse sügavamaid kihte ja muutunud teaduve seisundeid sh surmalähedasi ja ülemeelelisi nn tipukogemusi ilma neid psühhopatoloogilisteks nimetamata, siis on üsna kindel, et  kognitiivkäitumusliku terapeudi juurde selliste teemadega minnes võite suure tõenäosusega saada soovitusi, kuidas need kummalised seisundid kontrolli alla saada ning ilmselt mõistate üsna pea, et kui te vähegi mõistlik soovite edaspidi olla, neid kogemusi kogeda enam ei maksaks, isegi, kui teil võib tekkida tunne, nagu neist oleks palju õppida.

Vaatamata aga sellele, et sel viisil kõik psühholoogilised koolkonnad on tänapäeval ühiskonnas rohkemal või vähesemal määral esindatud, on ajaga kujunenud pea terves Euroopas sh ka Eestis kõige eelistatumaks psühholoogiliseks koolkonnaks nn peavooluks kognitiivne psühholoogia, täpselt kognitiivkäitumuslik suund. Seega enamasti, kui satute mõne riiklikus sektoris tegutseva nõustaja-psühholoogi juurde, võite üsna kindel olla, et tegemist on just kognitiivkäitumusliku suuna esindajaga.

Tuleb kindlasti ka mõista seda, et psühholoogiliste koolkondade piirid nõustamismaailmas on ajaga muutunud hägusamaks, st hea terapeut-psühholoog ei pea rangelt kinni kindlast nõustamissuunast, vaid kasutab vastavalt kliendi vajadustele  erinevatest koolkondadest pärinevaid tehnikaid ja lähenemisi neid kombineerides ja vajadusel kohandades.

Seega tegelikult on kaasaegne psühholoogiline maastik nõustamisalaselt väga eriilmeline ja soovi korral võitegi leida endale psühholoogi näiteks psühhoanalüütikute, geštalterapeutide või kliendikesksete terapeute hulgast või käia nn peavoolu kognitiivkäitumusliku psühholoogi juures.

Teadlikkus sellest, et tegutsevate terapeutide-psühholoogide hulgas võib olla erinevatesse psühholoogiliste koolkondadesse kuuluvaid spetsialiste annab tegelikult ka muuhulgas veel ühe eelise, nimelt võimaldab see anda vabaduse valida igaühel enda isiksuslikule olemusele, probleemi iseloomule või muule eelistusele kõige paremini vastava nõuandja ja see on väga teretulnud. Vaja on vaid natuke eelnevalt uurimistööd teha.

UUDISED

*Kallid Sõbrad!
Tallinna vastuvõtupäevad
algavad 
taas septembris!
Mõnusat suve lõppu ja
peatse kohtumiseni!

 

*Psühholoogiline
nõustamine ja
aurapildistamine
 HAAPSALUS E-R
etteregistreerimisel.

Vastuvõtule registreerimine:
info@auraview.eu või
tel 51 83 965.

Karikakrad 1